Tere taas, head lugejad! Kuidas küll sooviks korrapäraselt igal reedel sissekannet teha, aga kevadväsimus murrab nädalalõpuks minugi nii maha, et lihtsalt ei jaksa. Aga nagu varasemaltki lubatud, siis hiljemalt pühapäeva õhtuks püüan oma "kohustuse" siiski täita.
Kuigi näen, et lugejaid on, siis tagasiside on siiski kasin tulema. On see nüüd sellest, et ei julgeta või lihtsalt pole midagi öelda...?! Siinkohal tänan neid kolme kommenteerijat, kes võtsid vaevaks vastata! Igasugune tagasiside on teretulnud ja nii on mul võimalik ka enda vigu või häid külgi märgata.
Projektitööde puhul hakkasin vahepeal isegi kahtlema, et ehk oli see natuke vara, aga lõpptulemused olid üllatavad ja kui päris aus olla, siis nii põhjalikke töid ma poleks osanudki oodata. Tean, et need tööd vajasid väga palju vanemate abi, aga see see eesmärk oligi, et lapsed saaksid koos oma vanematega pöörata tähelepanu millelegi nii olulisele nagu seda on oma kodu, perekond ja sugulased. Sest tänapäeva rutus kipuvad need tähtsad asjad nii mõnigi kord tahaplaanile jääma. Ja usun, et kui tööjaotus paigas oli, siis tegelikult ei olnudki see nii raske. (Väitke vastu!)
Siinkohal tuletaksingi meelde ka kogenud õpetajate õpetussõnu, et kui vanem esimesel kolmel kooliaastal järjepidevalt last õppimises abistab, kontrollib (loe: kõrval istub), siis saab ta edaspidi iseseisvalt tublisti hakkama. ;)
Nüüd aga meie sellenädalastest tegemistest.
Kevad on "täiega põue pugenud" ja lapsed kevadväsimusest räsitud, samas kisarikkad ja kevadvetest haaratud. Koolimaja ees kutsub, meelitab ja tõmbab enda poole suur lombike, mis on hommikuti alles jääkirme all. Aga peale kooli ei suudeta sellest hea ega halvaga kuidagi eemale hoiduda. Ehk aitab kodudes rääkimine. Ei tahaks kohe kuidagi, et keegi sellepärast haigeks jääks.
Eesti keeles lugesime luuletusi, leidsime riimuvaid sõnu ja üritasime ise luuletusi teha. Kodus tehtud luuletused olid ka väga toredad. Mõnel lapsel oli raskusi riimide leidmisega seetõttu, et ei oska veel vahet teha hääliku pikkusel. Eks meil ole natuke veel aega harjutada.
Lugesime sellest, missuguseid tagajärgi võib kaasa tuua kevadtorm. Usun, et tublide vanematena teate ise ka, millest need lugemispalad täpsemalt jutustasid. Aga ikka on vahel hea meelde tuletada, kuidas me ei mõtle asjadele, mis tunduvad iseenesestmõistetavana enne, kui nendega midagi juhtub. Kuidas mõjutab elektri kadumine koolitööd? Mida teha, kui õnnetus juhtub sinu kiusajaga? Kuidas teatada juhtunud õnnetusest õigesti? - Need teemad olid meile kordavaks juba varem inimeseõpetuses põhjalikult käsitletud teemadest. Keeleõpetuses õppisime selgeks reegli, et s ja h kõrval on eesti keeles tavaliselt tugev sulghäälik k, p või t.
Meenus tõestisündinud lugu.
Õpetaja õpetab reeglit: "S ja h kõrval on k, p, t."
Laps kirjutab: kaskpt. :D
Suurtest kirjatähtedest said õpitud I ja J.
Matemaatikas õppisime ja kordasime veel üleminekuga lahutamist 20st ning peastarvutamist 20-piires. On veel mõned, kes peaksid sellega rohkem tegelema, kui tunnis jõuame.
Kunstiõpetuses pusisime oma raamatutega. Kahjuks ei õnnestunud need nii hästi, kui oleks oodanud. Neljapäeval meisterdasime ilusaid kevadisi kaardikesi koolilõpetajatele, keda me järgmisel neljapäeval lõpueksamite teele saadame.
Inimeseõpetuses tuletasime meelde ja katsetasime mängude abil oma meeli. Lasteaias tublisti selgeks saanud meeled ei vajanud pikalt kordamist. Teame väga hästi, et inimesel on viis meelt, mille abil ta maailma tajub. Samuti oskame väga hästi määrata, kus ja kuidas inimene oma meeli kasutab.
Loodusõpetuses jätkasime samal lainel ehk püüdsime erinevate meelte abil tajuda, missugused on erinevate materjalide tunnused. Õppisime, missugused on looduslikud materjalid ja missuguseid materjale valmistab inimene ise. Samuti tegime katse, missugused esemed jäävad vee pinnale ujuma ja missugused esemed vajuvad põhja.
Reedel saime lõbutseda ka sõpradega lasteaiast. Nimelt algab pühapäeval südamenädal. Sel nädalal pööratakse suuremat rõhku tervislikkusele. Lasteaialt tuli meile ettepanek viia ühiselt läbi tore tervisepäeva üritus koolieelikute ja esimese klassi lastega. Loomulikult olime sellega nõus! Saime ühiselt mängida ja võistelda. Alguses jagunesid võistkonnad hamburgeriteks ja friikartuliteks. Kui jõudsime järeldusele, et ega see rämpstoidu söömine kõige õigem ole valiti endale uus nimi. Ühed olid õunad, teised tomatid. Üllatavalt olid alati mõlemad võistkonnad väga tasavägised. :P Lõpetuseks vahetati ka "medaljone". Aitäh lasteaiale toreda ürituse eest!
Siinkohal mainin igaks juhuks ära, et valla poolt toimub pühapäeval südamenädala alguse puhul orienteerumismatk "Sinu saamud loevad" Järva-Jaani alevis. Algus on kell 11 pastoraadi eest.
Järgmine nädal on koolis pühendatud lihavõttepühadele.
Neljapäeval on traditsioonile Tutipäev. Nüüd on meie kord saata abituriente lõpueksamite rajale. Sel päeval on jällegi ilus pidulik riietus! :)
Kas teie kodus käivad pühadejänkud? ;)
Kuigi näen, et lugejaid on, siis tagasiside on siiski kasin tulema. On see nüüd sellest, et ei julgeta või lihtsalt pole midagi öelda...?! Siinkohal tänan neid kolme kommenteerijat, kes võtsid vaevaks vastata! Igasugune tagasiside on teretulnud ja nii on mul võimalik ka enda vigu või häid külgi märgata.
Projektitööde puhul hakkasin vahepeal isegi kahtlema, et ehk oli see natuke vara, aga lõpptulemused olid üllatavad ja kui päris aus olla, siis nii põhjalikke töid ma poleks osanudki oodata. Tean, et need tööd vajasid väga palju vanemate abi, aga see see eesmärk oligi, et lapsed saaksid koos oma vanematega pöörata tähelepanu millelegi nii olulisele nagu seda on oma kodu, perekond ja sugulased. Sest tänapäeva rutus kipuvad need tähtsad asjad nii mõnigi kord tahaplaanile jääma. Ja usun, et kui tööjaotus paigas oli, siis tegelikult ei olnudki see nii raske. (Väitke vastu!)
Siinkohal tuletaksingi meelde ka kogenud õpetajate õpetussõnu, et kui vanem esimesel kolmel kooliaastal järjepidevalt last õppimises abistab, kontrollib (loe: kõrval istub), siis saab ta edaspidi iseseisvalt tublisti hakkama. ;)
Nüüd aga meie sellenädalastest tegemistest.
Kevad on "täiega põue pugenud" ja lapsed kevadväsimusest räsitud, samas kisarikkad ja kevadvetest haaratud. Koolimaja ees kutsub, meelitab ja tõmbab enda poole suur lombike, mis on hommikuti alles jääkirme all. Aga peale kooli ei suudeta sellest hea ega halvaga kuidagi eemale hoiduda. Ehk aitab kodudes rääkimine. Ei tahaks kohe kuidagi, et keegi sellepärast haigeks jääks.
Eesti keeles lugesime luuletusi, leidsime riimuvaid sõnu ja üritasime ise luuletusi teha. Kodus tehtud luuletused olid ka väga toredad. Mõnel lapsel oli raskusi riimide leidmisega seetõttu, et ei oska veel vahet teha hääliku pikkusel. Eks meil ole natuke veel aega harjutada.
Lugesime sellest, missuguseid tagajärgi võib kaasa tuua kevadtorm. Usun, et tublide vanematena teate ise ka, millest need lugemispalad täpsemalt jutustasid. Aga ikka on vahel hea meelde tuletada, kuidas me ei mõtle asjadele, mis tunduvad iseenesestmõistetavana enne, kui nendega midagi juhtub. Kuidas mõjutab elektri kadumine koolitööd? Mida teha, kui õnnetus juhtub sinu kiusajaga? Kuidas teatada juhtunud õnnetusest õigesti? - Need teemad olid meile kordavaks juba varem inimeseõpetuses põhjalikult käsitletud teemadest. Keeleõpetuses õppisime selgeks reegli, et s ja h kõrval on eesti keeles tavaliselt tugev sulghäälik k, p või t.
Meenus tõestisündinud lugu.
Õpetaja õpetab reeglit: "S ja h kõrval on k, p, t."
Laps kirjutab: kaskpt. :D
Suurtest kirjatähtedest said õpitud I ja J.
Matemaatikas õppisime ja kordasime veel üleminekuga lahutamist 20st ning peastarvutamist 20-piires. On veel mõned, kes peaksid sellega rohkem tegelema, kui tunnis jõuame.
Kunstiõpetuses pusisime oma raamatutega. Kahjuks ei õnnestunud need nii hästi, kui oleks oodanud. Neljapäeval meisterdasime ilusaid kevadisi kaardikesi koolilõpetajatele, keda me järgmisel neljapäeval lõpueksamite teele saadame.
Inimeseõpetuses tuletasime meelde ja katsetasime mängude abil oma meeli. Lasteaias tublisti selgeks saanud meeled ei vajanud pikalt kordamist. Teame väga hästi, et inimesel on viis meelt, mille abil ta maailma tajub. Samuti oskame väga hästi määrata, kus ja kuidas inimene oma meeli kasutab.
Loodusõpetuses jätkasime samal lainel ehk püüdsime erinevate meelte abil tajuda, missugused on erinevate materjalide tunnused. Õppisime, missugused on looduslikud materjalid ja missuguseid materjale valmistab inimene ise. Samuti tegime katse, missugused esemed jäävad vee pinnale ujuma ja missugused esemed vajuvad põhja.
Reedel saime lõbutseda ka sõpradega lasteaiast. Nimelt algab pühapäeval südamenädal. Sel nädalal pööratakse suuremat rõhku tervislikkusele. Lasteaialt tuli meile ettepanek viia ühiselt läbi tore tervisepäeva üritus koolieelikute ja esimese klassi lastega. Loomulikult olime sellega nõus! Saime ühiselt mängida ja võistelda. Alguses jagunesid võistkonnad hamburgeriteks ja friikartuliteks. Kui jõudsime järeldusele, et ega see rämpstoidu söömine kõige õigem ole valiti endale uus nimi. Ühed olid õunad, teised tomatid. Üllatavalt olid alati mõlemad võistkonnad väga tasavägised. :P Lõpetuseks vahetati ka "medaljone". Aitäh lasteaiale toreda ürituse eest!
Siinkohal mainin igaks juhuks ära, et valla poolt toimub pühapäeval südamenädala alguse puhul orienteerumismatk "Sinu saamud loevad" Järva-Jaani alevis. Algus on kell 11 pastoraadi eest.
Järgmine nädal on koolis pühendatud lihavõttepühadele.
Neljapäeval on traditsioonile Tutipäev. Nüüd on meie kord saata abituriente lõpueksamite rajale. Sel päeval on jällegi ilus pidulik riietus! :)
Kas teie kodus käivad pühadejänkud? ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar